Minust

Olen naine, kolme poja ema, ettevõtja ja teejuht. Olen üle kahekümne aasta töötanud inimestega, aidates neil end kaunina ja enesekindlana tunda. Kuid aastatega mõistsin, et kõige sügavam muutus ei alga peeglist, see algab seestpoolt.

Varjud, mis kujundasid minu valikuid. Minu elutee ei ole olnud sirgjooneline. See on olnud täis väliseid saavutusi, kuid selle varjus peitus sügav sisemine segadus.

Olen kogenud emotsionaalset vägivalda ja manipuleerimist suhetes, kus püüdsin meeleheitlikult hoida kinni armastusest, isegi kui see tähendas oma piiride pidevat ületamist. Kuid need mustrid ei tekkinud tühjalt kohalt. Need juured ulatasid sügavamale, minu lapsepõlve.

Isa varajane kaotus ja lein olid need algsed haavad, mis õpetasid mulle juba väga noorena, et armastus on midagi, mida tuleb välja teenida või mis võib ootamatult kaduda. Need tunded, hirm mahajäetuse ees ja vajadus olla "piisavalt hea", kujundasid aastaid märkamatult kõiki minu valikuid, suhteid ja seda, kuidas ma ennast maailmas tajusin.

Murdepunkt. Püüdsin aastaid päästa seda, mida enam üksinda päästa ei olnud võimalik. Usaldasin, lootsin ja surusin alla oma vajadused, kuni minu keha andis selge signaali: see ei ole enam elu.

Ärevus, paanikahood ja südame rütmihäired olid minu keha karjed. See oli hetk, mil sain aru, et olen unustanud iseenda. Mõistsin karmi tõde: tõeline armastus ei nõua iseenda kaotamist.

Haavadest õpetajateni. Otsustasin valida iseenda. See otsus viis mind süvitsi uurima närvisüsteemi, trauma, alateadvuse ja oma lapsepõlve valude maailma.

Mida rohkem ma ennast tundma õppisin, seda selgemaks sai: meie mineviku haavad ei ole karistus. Need on meie kõige suuremad õpetajad.

Täna olen tänulik kõige eest, mida olen kogenud. See teekond on õpetanud mulle: Kohalolu: oskust kuulata inimest ka siis, kui ta ise ei oska veel oma valu sõnastada. Turvalisust: oskust luua ruum, kus maskid langevad ja saab olla aus ilma häbita. Intuitsiooni: usaldada seda häält, mida ma aastaid eirasin.